))
Ajaloosaade "Eesti lugu" uurib Piret Kriivani juhtimisel Eesti taasisesisvumise 30. aastapäevale pühendatud minisarjas "Äratulek", kuidas Eesti uuesti iseseisvaks sai. Saade on Vikerraadio kavas laupäeviti kell 13:05. "Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.Loe siit. 2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõda ...
Ene Tannberg: "Esimese eestikeelse gümnaasiumi õpilasi hakati kooli algusaegadel nimetama pilkavalt eestikateks, kuid see võeti koolis kasutusele aunimena."由(Vikerraadio)
Etnoloogiadoktor Anu Kannike: "Laias laastus hakkas majanduslik olukord paranema 1993. aastal, kuid kõnekas on see, et veel 1994. aastal hindas oma majandusliku seisundi heaks vaid 4% eesti inimestest."由(Vikerraadio)
Politoloog Rein Toomla hinnangul on asjaolu, et meil pole vene erakonda, üsna oluline muutus meie erakonnamaastikul ja see on ka muu maailma politoloogide seas tekitanud hämmeldust. Rein Toomla: "See näitab ühest küljest jah lõimumist ja teiselt poolt seda, et venekeelne valija on saanud aru, et teda rahuldavat poliitikat saab ajada ka eesti erakon…
Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadlasena, Tallinna Polütehnilise Instituudi professorina, Stockholmi Ülikooli professorina ja emeriitprofessorina uuris ajaloolane Enn Tarvel (31.07.1932–22.09.2021) oma pika ajalooteadlase karjääri jooksul Eesti ajaloo teemasid muinasajast tänapäevani. Enn Tarveli erakordselt laia ampluaad, mõtteerksust, kaas…
Politoloog Rein Toomla: "1992. aasta parlamendivalimiste ajaks olid suuremad erakonnad, kui me vaatame tänaseid erakondi, mõnevõrra üllatuslikult juba olemas." Rein Toomla sõnul võisid nad kanda mingisuguseid teistsuguseid nimetusi, aga ei ole sellist erakonda, kes oleks tulnud kuskil nullindates või kümnendates puhtalt lehelt.…
"Eesti arengule oli see hea," kinnitab Jüri Raidla, kelle töörühma põhiseaduse eelnõu Põhiseaduse Assamblees Jüri Adamsi töörühma eelnõule alla jäi. Alla jäi ka ettepanek presidendi otsevalimiseks. Miks arvab vandeadvokaat Jüri Raidla praegu, et presidendi peaks valima ainult valimiskogu?由(Vikerraadio)
Gunnar Paal: "Sellele legendaarsele haamrilöögile 1991. a 20. augusti õhtul eelnes väga palju vastu võetud olulisi otsuseid!"由(Vikerraadio)
TÜ kaasprofessor Kaarel Piirimäe: "Väikeriik peab aru saama, millal on see õige aeg, kairoslik aeg tegutseda. Eesti suutis seda 20. sajandil kahel korral."由(Vikerraadio)
Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "Küllap neil (riigipöörajatel- toim) olid olemas nimed, kellele Eestis toetuda, kuid ühtegi dokumenti pole mul õnnestunud näha, kus need nimed kirjas oleksid." Eesti puhul räägitakse ka sadakonnast inimesest nn saja nimekirjast, kellega riigipöörajad kavatsesid arveid õiendada.…
Ajaloolane Heiki Suurkask: "Kui me räägime jõududest, kes Eesti iseseisvusele aastatel 1988-1991 vastu töötasid, siis Interliikumine oli neist suhteliselt hambutuim." Heiki Suurkase sõnul suutis Interliikumine tuhandeid inimesi venekeelsete loosungite all välja tuua, kuid ohtlikumad olid siiski KGB oma nuhkimisvõrgustikuga, Kommunistlik Partei oma …
Vabakutseline ajakirjanik Jüri Ehasalu: "ENSV KGB neil saatuslikel päevil siinsetesse sündmustesse otseselt ei sekkunud."由(Vikerraadio)
Vabakutseline ajakirjanik Jüri Ehasalu (alumisel fotol): "Suures plaanis on see (olukord KGBs- toim) võrreldav olukorraga Eestimaa Kommunistlikus Parteis. Rahvarinne, EKP iseseisvusmeelne osa ja Eesti Komitee olid ühel meelel peamises - NSV Liidu impeeriumis Eestil tulevikku pole. Erimeelsused tekkisid enamasti arenguteede ja tähtaegade valikul."…
Akadeemik Valter Lang: "Lennart Meri kirjutas 5000 aasta taguse tulemise suureks ja sellel teoorial oli suur tähtsus, sest iga rahvas vajab narratiivi oma juurte kohta ja selle kohta, kust me oleme tulnud."由(Vikerraadio)
Tiit Hennoste: "1990. aastal, kui kõik võtsid toimuvat ülitõsiselt, siis tehti samal ajal parajat palagani, väga tõsiselt toimuv perestroika ja samal ajal selle parodeerimine." See et nalja visati kõige üle ja isegi iseenda soovide ja unistuste üle, see oli Hennoste sõnul Eestis täiesti eripärane.由(Vikerraadio)
Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "Müüte on alati olnud, neid on eri aegadel eri moel ära kasutatud ja nende vastu saab kõige tõhusamalt ajaloo laiapõhjalise uurimisega."由(Vikerraadio)
Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1980. aastate teises pooles hakati perestroika ja glasnosti poliitikaga ühiskondlikke probleeme ja ka ajaloo küsimusi lahkama mitte enam kitsalt ajalooalastes väljaannetes, Eestist rääkides tuleb nimetada ajakirju Looming, Vikerkraar, Aja Pulss, Akadeemia."由(Vikerraadio)
Emeriitprofessor Erik Terk sundüürnike probleemist: "Sotsiaalselt vajalik on riigipoolne heastamine, mida riik teeb niipalju, kui ta leiab, et see tal võimalik on." Erik Tergi sõnul leidis omandireformi mõju ühiskonnale uurinud teadlaste rühm, et "sellist olukorda, kus ühe sotsiaalse grupi huvisid on kitsendatud pikema aja jooksul, ei saa tunnustad…
TLÜ emeriitprofessor Erik Terk: "Taheti teha niimoodi, et omandireformi üksikud komponendid ei topiks üksteisele keppe kodaratesse. Aga tegelikult sündis omandireformialuste seaduses just parasjagu see, mis toppis kepid kodaratesse."由(Vikerraadio)
Piret Kriivan: " Välispoliitikasaatel "Maailm täna" oli suur roll selles, et raadiokuulaja maailmapilt oli soveti-ajal laiem kui "müürist müürini". Saates meenutavad rahvusvahelise elu sündmuste tõese kajastamise võimalusi Nõukogude võimu aastatel Ago Vilo, Mall Mälberg ja Harri Tiido.由(Vikerraadio)
Etnoloogiadoktor Anu Kannike: "Kui me mingisuguse murranguhetke tahame ära märkida, siis selleks oli Gorbatšovi võimuletulek ühelt poolt ja 1992. aasta suve rahareform teiselt poolt. Seal vahepeal oli hägus üleminekuaeg, mis oli täis vastuolusid ja Nõukogude ning Lääne elu huvitavaid põimumisi."由(Vikerraadio)
Majandusteadlane Kalev Kukk: "Kui oleks välja mindud selles artiklis lausega, et see on iseseisva Eesti majandusprogramm, siis oleks neljale mehe vaadatud kui ullikestele." Peaeesmärk oli Kalev Kuke sõnul 1987. a sügisel ikkagi majandusolukorra parandamine.由(Vikerraadio)
Viktor Niitsoo: "Avalikel kirjadel polnud Eestis vastukaja, sest vastupanuliikujate sõnal polnud nii suurt kaalu kui intelligentsi omal. Läkitused tegid oma töö ära läänes: Balti riikide küsimus tõusis päevakorrale. " Viktor Niitsoo sõnul on kõige tähtsam, et avalik vastupanuliikumine ütles välja selle, et me oleme ebaseaduslikult annekteeritud ja …
Vabadusvõitleja, ajaloolane Viktor Niitsoo: "Eesmärk oli paljastada süsteemi, näidata maailmale, et toimub pidev inimõiguste rikkumine, eestlaste rahvuslike õiguste rikkumine; eesmärk oli tüli majast välja viia." Neljas saade Nõukogude võimu vastasest võitlusest keskendub 1970.-1980ndaile aastaile.由(Vikerraadio)
Vabadusvõitleja Viktor Niitsoo: "Moskva õiguskaitsja Aleksander (Sergei poeg) Jessenin-Volpini õpetus oli meie käsiraamat." 1972. aastal riigist välja saadetud Jessenin-Volpin õpetas, et võime tuleb sundida käituma nii, nagu seadused ette näevad, mitte nii nagu, võimud seadusi näevad. Samuti koostas ta õpetuse, kuidas käituda ülekuulamistel.…
Ajaloolane Viktor Niitsoo: "1950. aasta oli murranguline: toimus EKP 8. pleenum." Sellel pleenumil kõrvaldati võimult kompartei ladvik eesotsas esimese sekretäri Nikolai Karotammega ja asendati Venemaa eestlastega eesotsas Ivan Käbiniga. Vahetus ka julgeolekuorganite ladvik. Sel aastal sattus nõukogude võimu vastu võitlemise eest kohtu all üle 100 …
Ajaloolane Viktor Niitsoo 1940. aastast: "Meelsus okupatsiooni vastu avaldus noorsoo seas ja see oli kõike muud kui sõbralik. Noored kippusid õpetajatele konksuga küsimusi esitama, kanti salaja sinimustvalget sümboolikat, isegi terroriseeriti kergelt komnoori, pilgati võimu, oli palju ümber tehtud sõnadega laule, levisid vemmalvärsid. Aga samal aja…
PhD Peeter Kaasik: "Üleskutse miitingule kogunemiseks oli sõnastatud väga kavalalt: kutsuti üles mälestama Stalini ja Hitleri ohvreid. Üleskutse oli perestroika ja glasnosti mõtetega kooskõlas, räägiti ajaloost selgemas keeles." Hirvepargi miiting on Eesti Mälu Instituudi teaduri Peeter Kaasiku sõnul sümbol, mis tegi otsa (iseseisvuse taastamiseks …
PhD Olev Liivik: "Fosforiidisõja kese nihkub 1987. aasta aprillist Tallinnast ja Virumaalt Tartusse, passiivse protestikirjade ja arvamusavalduste kõrval tekib avalik protestiliikumine."由(Vikerraadio)
Eesti Mälu Instituudi teadur Olev Liivik: "Teenimatult vähe räägitakse tõeliselt suurest keskkonnaprobleemide maaletoojast Ott Koolist, kes julges üsna varsti pärast Tšernobõli katastroofi kutsuda 25. mail 1986. aastal Eesti Raadio saatesse "Mikrofoorum" esinejad rääkima fosforiidi kaevandamisest."由(Vikerraadio)
Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Olev Liivik: " 1982. aastal Nõukogude Liidus heaks kiidetud toitlustusprogramm tähendas seda, et 2000. aastaks pidid piltlikult öeldes olema kõik Nõukogude Liidu põllud üle külvatud kunstväetistega ja sellega oli tegelikult Rakvere küsimus otsustatud: Rakverega ei tohtinud enam oodata ja Kabala kaevandus tuli käivi…
Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "Rahvuslik faktor on üldplaanis Nõukogude Liidu lagunemise seisukohast väga oluline. Nii nagu Vene impeerium lagunes suuresti tänu rahvuslikule faktorile, nii on ka Nõukogude Liidu lagunemisel rahvuslik faktor vaieldamatult oluline."由(Vikerraadio)
Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1987. aasta murranguaasta järel on 88. aasta poliitiliselt veelgi murrangulisem: kogu ühiskonna poliitiline ärkamine on väga-väga oluline."Teises Eesti iseseisvuse taastamisele pühendatud saates on juttu Mihhail Gorbatšovi valitsemisaastatel käivitatud perestroika (ümberehitamise) ja glasnosti (avalikustamise) polii…
Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1985. aasta märtsis ei mõelnud Kremlis keegi sisulisele poliitilisele pöördele. Esialgu oli ikkagi kõige olulisem majanduslik olukord: poeletid olid tühjad, inimeste elujärg oli allapoole igasugust arvestust. Gorbatšovi muudatuste esmane mõte oli ikkagi hakata majandust edendama."…
Tallinna Ülikooli pärimuskultuuri dotsent Marju Kõivupuu usub, et meie seelikute värvides ja triipudes on "omalaadne ajasild või purre, mis ühendab meid vaaremade ilumeele ja ka mingisuguste sõnumitega."由(Vikerraadio)
Ristiusust inimese igapäeva elus 16. ja 17. sajandil reformatsioonisündmuste ajal ja järel, inimeste omavahelistest suhetest, uutest elu- ja koraalinormidest, muutustest naisterahva elus ja sellest, kuidas vaeste eest hakati uut moodi hoolitsema, räägib Inna Põltsam Jürjo Tallinna Ülikoolist.由(Vikerraadio)
Memoriaalkunsti säravamatest ja põnevamatest näidetest Niguliste kirikus, Toomkirikus ja teistes Eestimaa kirikutes räägib Kunstiakadeemia professor Krista Kodres.由(Vikerraadio)
Ajaloodoktor Ago Raudsepp(alumisel fotol ): "Ühel pool on vaba maailm Ameerika Ühendriigid, kes ei tunnustanud 1940. aastal Eesti iseseisvuse võtmist vaatamata sellele, et me ei hakanud vastu, et me ei olnud demokraatlikud, ja teisel pool on tänapäeva Venemaa ajaloolased, kes ütlevad et tegemist ei olnud okupatsiooniga just selle pärast, et me ei o…
Marten Seppel: "Suur näljahäda oli ilmseselgelt küla ehk maa probleem ja kriis." Tartu Ülikooli varauusaja kaasprofessor Marten Seppel kahtleb väga selles, et ükski mõisnik oleks nälga surnud. Saates on juttu sellest, missuguste tagajärgedega lõppes 1696. ja 1697. aastal Eesti- ja Liivimaad tabanud näljahäda.…
Tartu Ülikooli varauusaja kaasprofessor Marten Seppel (alumisel fotol): " 17. sajandi lõpu näljahäda oli võibolla tõesti esimene poliitiline näljahäda juba kaasaegsete silmis, kuna näljahäda puhkemisele otsiti poliitilisi põhjusi." Balti aadel püüdis näljahädale toetudes saada Rootsi kuningalt kõikvõimalikke järelandmisi, näljahäda püüti poliitilis…
Eesti barokiajastu suure meistri Christian Ackermanni nikerdatud Kristused, Peetrused ja Paulused, Moosesed ja Ristija Johannesed, voorused ja inglid Tallinnas Niguliste kirik-muuseumis ei ole tavalised museaalid – ühe või teise muuseumi kogust pärit eksponaadid.由(Vikerraadio)
Meditsiiniajaloolane Ken Kalling: "Eestisse jõudis vaktsineerimine maailmast üsna ruttu. Kaks ja poolsada aastat tagasi kasutasid mõned kohalikud arsti ja mõisnikud variolatsiooni meetodit, see tähendab, et inimrõugete villidest pärit materjali kanti üle tervetele."由(Vikerraadio)
Koeru kiriku krutsifiks (fotol) on üks Christian Ackermanni suuremaid šedöövreid. Töö on Ackermanni uurijate hinnangul võrreldav kunstniku tippteose Tallinna toomkiriku kuningliku altari figuuridega. Tallinna Linnaarhiivi ajaloolane Triin Kröönström: "Meil on väga palju kirikuid, kus on Christian Ackermanni tööd säilinud tänase päevani ja nad on su…
Eesti barokiajastu kõmuliseimat ja andekaimat puunikerdajat Christian Ackermanni sõimati pööningujäneseks ja austati, võrreldes teda antiiksulptori Pheidiasega. Tallinna Linnaarhiivi ajaloolane Triin Kröönström: "Meil on väga palju kirikuid, kus on Christian Ackermanni tööd säilinud tänase päevani ja nad on suurepärased tänapäevani!"…
Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht. Vabahärra Pontus De la Gardie saabus sõjaväe eesotsas Eestisse 1581. aasta suvel Soomest. Ta juhatas 1580–1583 Liivimaa sõjas Rootsi väge. Pontus De la Gardie oli aastast 1574 Liivimaa asehaldur ja aastast 1581 kuberner.由(Vikerraadio)
Mõtteloo professor Pärtel Piirimäe(fotol): "Kõik see, mis me näeme Euroopa teaduses 17. sajandil, peegeldus väga selgelt ka siin Eesti- ja Liivimaa kultuuri- ja teadusloos."由(Vikerraadio)
Uno: "Onu viis meid oma käekõrval kooli ja oli kohal, kui me kooli lõpetasime." Eva: "Ta ei unustanud kunagi oma ristiisa kohustusi." Voldemar Panso ja tema vanemate kodu Tallinnas Kivimäel oli Voldemar Panso õelastele koolivaheaegade kodu.由(Vikerraadio)
Professor Pärtel Piirimäe(fotol): " Pikaajalised põhjendused sõdade algatamiseks olid ikkagi õiguslikud põhjendused Eesti- ja Liivimaale."由(Vikerraadio)
Ajaloodoktor Aivar Põldvee: " Forselius lihtsustas eesti õigekirja koodi, saavutas tähestikku muutes üsna täpse vastavuse eesti häälikusüsteemiga ja tema uus meetod tegi lugemaõppimise hõlpsaks ja kiireks." Põldvee sõnul sai Forseliuse aabits omamoodi mängumuutjaks, sellest sai alguse kirjaviis, milles lõpuks trükiti ka piibel 1739. aastal.…
Ajaloodoktor Aivar Põldvee (avafotol): "On päris selge, et Forselius seda nn seminari Tartus ei asutanud. Selle asutas ikkagi Liivimaa kirikujuht Johann Fisher."由(Vikerraadio)
Tallinna Ülikooli teadur Aivar Põldvee: "1675. aastal tegi Johann Fischer (avafotol) juba esimesi suuremaid plaane ümberkorraldusteks ja esitas kuningas Karl XI pika ja mahuka reformikava Liivimaa kiriku ja hariduselu edendamiseks."由(Vikerraadio)
