Eesti Rahvusringhaaling 公开
[search 0]
更多

Download the App!

show episodes
 
Ajaloosaade "Eesti lugu" uurib Piret Kriivani juhtimisel Eesti taasisesisvumise 30. aastapäevale pühendatud minisarjas "Äratulek", kuidas Eesti uuesti iseseisvaks sai. Saade on Vikerraadio kavas laupäeviti kell 13:05. "Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud.Loe siit. 2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõda ...
 
Loading …
show series
 
Politoloog Rein Toomla hinnangul on asjaolu, et meil pole vene erakonda, üsna oluline muutus meie erakonnamaastikul ja see on ka muu maailma politoloogide seas tekitanud hämmeldust. Rein Toomla: "See näitab ühest küljest jah lõimumist ja teiselt poolt seda, et venekeelne valija on saanud aru, et teda rahuldavat poliitikat saab ajada ka eesti erakon…
 
Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadlasena, Tallinna Polütehnilise Instituudi professorina, Stockholmi Ülikooli professorina ja emeriitprofessorina uuris ajaloolane Enn Tarvel (31.07.1932–22.09.2021) oma pika ajalooteadlase karjääri jooksul Eesti ajaloo teemasid muinasajast tänapäevani. Enn Tarveli erakordselt laia ampluaad, mõtteerksust, kaas…
 
Politoloog Rein Toomla: "1992. aasta parlamendivalimiste ajaks olid suuremad erakonnad, kui me vaatame tänaseid erakondi, mõnevõrra üllatuslikult juba olemas." Rein Toomla sõnul võisid nad kanda mingisuguseid teistsuguseid nimetusi, aga ei ole sellist erakonda, kes oleks tulnud kuskil nullindates või kümnendates puhtalt lehelt.…
 
"Eesti arengule oli see hea," kinnitab Jüri Raidla, kelle töörühma põhiseaduse eelnõu Põhiseaduse Assamblees Jüri Adamsi töörühma eelnõule alla jäi. Alla jäi ka ettepanek presidendi otsevalimiseks. Miks arvab vandeadvokaat Jüri Raidla praegu, et presidendi peaks valima ainult valimiskogu?由(Vikerraadio)
 
Ajaloolane Heiki Suurkask: "Kui me räägime jõududest, kes Eesti iseseisvusele aastatel 1988-1991 vastu töötasid, siis Interliikumine oli neist suhteliselt hambutuim." Heiki Suurkase sõnul suutis Interliikumine tuhandeid inimesi venekeelsete loosungite all välja tuua, kuid ohtlikumad olid siiski KGB oma nuhkimisvõrgustikuga, Kommunistlik Partei oma …
 
Vabakutseline ajakirjanik Jüri Ehasalu (alumisel fotol): "Suures plaanis on see (olukord KGBs- toim) võrreldav olukorraga Eestimaa Kommunistlikus Parteis. Rahvarinne, EKP iseseisvusmeelne osa ja Eesti Komitee olid ühel meelel peamises - NSV Liidu impeeriumis Eestil tulevikku pole. Erimeelsused tekkisid enamasti arenguteede ja tähtaegade valikul."…
 
Tiit Hennoste: "1990. aastal, kui kõik võtsid toimuvat ülitõsiselt, siis tehti samal ajal parajat palagani, väga tõsiselt toimuv perestroika ja samal ajal selle parodeerimine." See et nalja visati kõige üle ja isegi iseenda soovide ja unistuste üle, see oli Hennoste sõnul Eestis täiesti eripärane.由(Vikerraadio)
 
Emeriitprofessor Erik Terk sundüürnike probleemist: "Sotsiaalselt vajalik on riigipoolne heastamine, mida riik teeb niipalju, kui ta leiab, et see tal võimalik on." Erik Tergi sõnul leidis omandireformi mõju ühiskonnale uurinud teadlaste rühm, et "sellist olukorda, kus ühe sotsiaalse grupi huvisid on kitsendatud pikema aja jooksul, ei saa tunnustad…
 
Viktor Niitsoo: "Avalikel kirjadel polnud Eestis vastukaja, sest vastupanuliikujate sõnal polnud nii suurt kaalu kui intelligentsi omal. Läkitused tegid oma töö ära läänes: Balti riikide küsimus tõusis päevakorrale. " Viktor Niitsoo sõnul on kõige tähtsam, et avalik vastupanuliikumine ütles välja selle, et me oleme ebaseaduslikult annekteeritud ja …
 
Vabadusvõitleja, ajaloolane Viktor Niitsoo: "Eesmärk oli paljastada süsteemi, näidata maailmale, et toimub pidev inimõiguste rikkumine, eestlaste rahvuslike õiguste rikkumine; eesmärk oli tüli majast välja viia." Neljas saade Nõukogude võimu vastasest võitlusest keskendub 1970.-1980ndaile aastaile.由(Vikerraadio)
 
Vabadusvõitleja Viktor Niitsoo: "Moskva õiguskaitsja Aleksander (Sergei poeg) Jessenin-Volpini õpetus oli meie käsiraamat." 1972. aastal riigist välja saadetud Jessenin-Volpin õpetas, et võime tuleb sundida käituma nii, nagu seadused ette näevad, mitte nii nagu, võimud seadusi näevad. Samuti koostas ta õpetuse, kuidas käituda ülekuulamistel.…
 
Ajaloolane Viktor Niitsoo: "1950. aasta oli murranguline: toimus EKP 8. pleenum." Sellel pleenumil kõrvaldati võimult kompartei ladvik eesotsas esimese sekretäri Nikolai Karotammega ja asendati Venemaa eestlastega eesotsas Ivan Käbiniga. Vahetus ka julgeolekuorganite ladvik. Sel aastal sattus nõukogude võimu vastu võitlemise eest kohtu all üle 100 …
 
Ajaloolane Viktor Niitsoo 1940. aastast: "Meelsus okupatsiooni vastu avaldus noorsoo seas ja see oli kõike muud kui sõbralik. Noored kippusid õpetajatele konksuga küsimusi esitama, kanti salaja sinimustvalget sümboolikat, isegi terroriseeriti kergelt komnoori, pilgati võimu, oli palju ümber tehtud sõnadega laule, levisid vemmalvärsid. Aga samal aja…
 
PhD Peeter Kaasik: "Üleskutse miitingule kogunemiseks oli sõnastatud väga kavalalt: kutsuti üles mälestama Stalini ja Hitleri ohvreid. Üleskutse oli perestroika ja glasnosti mõtetega kooskõlas, räägiti ajaloost selgemas keeles." Hirvepargi miiting on Eesti Mälu Instituudi teaduri Peeter Kaasiku sõnul sümbol, mis tegi otsa (iseseisvuse taastamiseks …
 
Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Olev Liivik: " 1982. aastal Nõukogude Liidus heaks kiidetud toitlustusprogramm tähendas seda, et 2000. aastaks pidid piltlikult öeldes olema kõik Nõukogude Liidu põllud üle külvatud kunstväetistega ja sellega oli tegelikult Rakvere küsimus otsustatud: Rakverega ei tohtinud enam oodata ja Kabala kaevandus tuli käivi…
 
Akadeemik Tõnu-Andrus Tannberg: "1987. aasta murranguaasta järel on 88. aasta poliitiliselt veelgi murrangulisem: kogu ühiskonna poliitiline ärkamine on väga-väga oluline."Teises Eesti iseseisvuse taastamisele pühendatud saates on juttu Mihhail Gorbatšovi valitsemisaastatel käivitatud perestroika (ümberehitamise) ja glasnosti (avalikustamise) polii…
 
Ajaloodoktor Ago Raudsepp(alumisel fotol ): "Ühel pool on vaba maailm Ameerika Ühendriigid, kes ei tunnustanud 1940. aastal Eesti iseseisvuse võtmist vaatamata sellele, et me ei hakanud vastu, et me ei olnud demokraatlikud, ja teisel pool on tänapäeva Venemaa ajaloolased, kes ütlevad et tegemist ei olnud okupatsiooniga just selle pärast, et me ei o…
 
Tartu Ülikooli varauusaja kaasprofessor Marten Seppel (alumisel fotol): " 17. sajandi lõpu näljahäda oli võibolla tõesti esimene poliitiline näljahäda juba kaasaegsete silmis, kuna näljahäda puhkemisele otsiti poliitilisi põhjusi." Balti aadel püüdis näljahädale toetudes saada Rootsi kuningalt kõikvõimalikke järelandmisi, näljahäda püüti poliitilis…
 
Koeru kiriku krutsifiks (fotol) on üks Christian Ackermanni suuremaid šedöövreid. Töö on Ackermanni uurijate hinnangul võrreldav kunstniku tippteose Tallinna toomkiriku kuningliku altari figuuridega. Tallinna Linnaarhiivi ajaloolane Triin Kröönström: "Meil on väga palju kirikuid, kus on Christian Ackermanni tööd säilinud tänase päevani ja nad on su…
 
Eesti barokiajastu kõmuliseimat ja andekaimat puunikerdajat Christian Ackermanni sõimati pööningujäneseks ja austati, võrreldes teda antiiksulptori Pheidiasega. Tallinna Linnaarhiivi ajaloolane Triin Kröönström: "Meil on väga palju kirikuid, kus on Christian Ackermanni tööd säilinud tänase päevani ja nad on suurepärased tänapäevani!"…
 
Ajaloodoktor Aivar Põldvee: " Forselius lihtsustas eesti õigekirja koodi, saavutas tähestikku muutes üsna täpse vastavuse eesti häälikusüsteemiga ja tema uus meetod tegi lugemaõppimise hõlpsaks ja kiireks." Põldvee sõnul sai Forseliuse aabits omamoodi mängumuutjaks, sellest sai alguse kirjaviis, milles lõpuks trükiti ka piibel 1739. aastal.…
 
Loading …

快速参考指南

Google login Twitter login Classic login